kärnane Rebase-Roots kelle ma arvasin juba surnud olevat ja vedelemas kuskil metsas
elab! ja mul on ta pärast nii hea meel! üle kuu aja taaskohtumist!
Kirjutasin 6 aprillil tast isegi luuletuse:
Rebase-rootsule
Puud mühisesid terve päev
ja jõed kogusid vett
ja tõusid üle kallaste
ja mu süda valutas laste pärast
kes mängisid vees ja ajasid seal kepiga
midagi taga ja nad on tõesti vaesed
ja mul on kõikidest vaestest lastest nii kahju
ja õhtul läks külmaks ja ma tahtsin minna
metsa otsima rebast
üks rebane lonkis kuu aega
üle põllu ühest metsast teise
ja siis ma enam ei näinud teda ja
ma tahtsin minna teda metsa otsima et
austada ta keha ja maha matta
et mõni külakoer ta raibet ei puuduks
sest muidu peab need koeradki
lõpuks maha laskma
sest odavam on nad maha lasta
kui terveks ravida
