Sõitsid mööda jäätund jõge
vana lesk ja vanapiiga
Hobune neil oli kronu
sõitis üha sinna-siia
Ärge pange seda imeks
hobul oli Bobek nimeks
Varsti olidki nad eksind
luha juures kaldapajus
lumi tuiskas jää seal raksus
regi läbi kalda vajus
Bobek, lesk ja vanapiiga
leidsid oma otsa siia
Nüüd nad taevas sõidavad
oma vana saaniga
***
Oli lesk kel palju rikkust
millestki tal puudust pold
maja suur ja mööblit palju
eemal kollendamas põld
Oli siiski kurb ta ka
kuna pidi surema
Vanust juba palju seljas
surma ometi ta pelgas
Et tal kõigest kahju oli
siis ta kaasa võttis koli
Ühel päeval maeti ta
kogu oma mööbliga
Vankrid lauad sohvad toolid
adrad peitlid elektripoolid
Seal läks vanker surnuvoor
nende järel laulukoor
Äkked aidad kingad saapad
loogad haamrid alasid
Pojad-tütred surnuaial
pisaraid seal valasid
Kõige lõpuks maja ka
ühes vana lesega
Kaks kätt rinnal tuli tal
mehe juurde kolida
Jätke hüvasti nüüd ka
selle ihne lesega
