mõned päevad olen käinud kolme pruudi Neida, Selma ja Ilma pool. Mõlemad on üle 80 aasta vanad lesed.
Neid kuulates on alati tunne nagu kuulaks vanu iiri saagasid, sest kõik nende lugudes on kadunud. Isegi inimesed, kellest nad räägivad, on ammu surnud. Kõik on surnud. Isegi nende pojad.
Kujutagegi ette leski kui ürgvanu kortsus naisi. Ürglugude vestjaid.
